Eesti lennuv›imetute pisiimetajate mŠŠramine vŠlistunnuste p›hjal

 

Koostaja: Jaanus Remm                                                                                                                                                               Versioon: 11.03.2011

 

Saateks ja selgituseks

Lennuv›imetute pisiimetajatena on kŠesolevas mŠŠramistabelis m›eldud imetajad, keda uurimistššs pźźtakse tavaliselt eluspźźgi- v›i tapvate hiirel›ksudega, v›i pźźnisaukudega. Eestis on nendeks kahe seltsi vŠiksemad esindajad ehk k›ik putuktoidulised (Insectivora) peale siilide ja nŠrilised (Rodentia) peale, kopra ja ontatra ning hariliku- ja lendora. KŠesolevas mŠŠramistabelis ei kŠsitleta sageli samuti pisiimetajate hulka liigitatavaid kŠsitiivalisi (Chiroptera). MŠŠraja kasutamiseks on vajalikud elementaarsed eelteadmised erinevate pisiimetajate tunnustest ja źldkasutatavatest m››tmetest. Vajadusel v›ib abi leida nt. raamatutest: Euroopa Imetajad (MacDonald ja Barrett 2002), Eesti Imetajate MŠŠramistabelid (Kaal 1981) ja Eesti NSV Imetajad (Aul jt. 1957). MŠŠramistabelit koostades on peetud silmas, et seda saaks kasutada elusalt pźźtud loomade puhul nii, et loomi v›imalikult vŠhe hŠiritaks ega vigastataks. Kuna loomad v›ivad hammustada ja levitada haigusi, siis tuleb neid kŠsitledes kanda kindaid. †ldiselt piisab tavalistest majapidamis-kummikinnastest, kuid suuremate loomade puhul v›ivad vajalikuks osutuda paksemast nahast tšškindad. Pźźtud looma liigi teada saamiseks vali sama numbri jŠrel olevatest vŠidetest (tagumiste ees on –) see, mis iseloomustab mŠŠratavat looma k›ige paremini. Edasi liigu rea l›pus noolega nŠidatud numbriga tŠhistatud vŠidete komplektile kuni j›uad liigini. Rea alguses sulgudes olev number on tagasiviide vŠitekomplektile, millelt kŠesoleva vŠiteni tuldi. MŠŠramistabel ei ole m›eldud jŠrgima liigitasemest k›rgemat taksonoomilist sźsteemi. Liiginime taga on suurtŠhtedega mŠŠramistabeli koostaja pakutud kŠepŠrane nime lźhend, kuid see ei pretendeeri źldkasutatavusele.

 

 

 

1                 Ninamiku eesosa moodustab suhteliselt pika ja liikuva kŠrsa; l›ikehambad on teravatipulised ja neid on źlemises ja alumises l›uas enam kui kaks; selg tumepruuni v›i tumehalli kuni musta sametja karvaga; eeskŠpal on viis varvast.

                    PUTUKTOIDULISED                                                                                                                                                                                6

 

                 Liikuv kŠrss puudub; l›ikehambad on peitlikujulised ja neid on  nii źlal, kui all źks paar; karv ei ole smetjas; eeskŠpal on neli funktsionaalset varvast.

                    NŠrilised                                                                                                                                                                                                                 2

 

2     (1)      Saba on kohevalt karvane (pikkus >75% tźvepikkusest)

                    UNILASED                                                                                                                                                                                                         9

 

                 Saba on kaetud h›redate lźhikeste karvadega v›i soomusjas

                    Hiirlased, hamsterlased ja kasetriibik                                                                                                                                                  3

 

3     (2)      ăSuured loomadŇ, tźve pikkus źldjuhul ł 150 mm

                    ROTID ja M†GRI                                                                                                                                                                                       12

 

                 Tźve pikkus < 150 mm                                                                                                                                                                                    4

 

4     (3)      Pikki selga jookseb selge must triip, kźljed kollased v›i helepruunid

                    JUTIGA HIIRED (juttselg-hiir ja kasetriibik)                                                                                                                                 13

 

                 Selge seljatriip puudub                                                                                                                                                                                     5

 

5     (4)      Saba on suhteliselt lźhike, ˛ 50% tźve pikkusest; nina on tšmp

                    LEET- JA URUHIIRED                                                                                                                                                                         14

 

                 Saba on > 70% tźve pikkusest.

                    TEISED HIIRED                                                                                                                                                                                          19

 

 

PUTUKTOIDULISED, Insectivora

 

6     (1)      Tźve pikkus > 100 mm; esijalad kohandunud kaevamiseks; k›rvad puuduvad; silmad mandunud.

 

                    Mutt, Talpa europaea, TA.EUR (Common/Northern Mole)

                    Tźvi 110–160 mm

                    Saba 20–40 mm

                    TagakŠpp 17–19,5 mm

                    Kaal 65–130 g

 

                 Tźve pikkus < 100 mm; k›rvad ja silmad on nŠhtavad.

                    Karihiirlased, Soricidae (karihiired ja vesimutt)                                                                                                                           7

 

7     (6)      Saba alakźljel ja tagajalgade kźlgedel karvadest kiil; tagakŠpa pikkus > 16 mm; karihiirlase kohta suhteliselt suur; enamasti 2-vŠrviline: selg must, k›ht valkjas, terava źleminekuga (vrl. mets-karihiir).

 

                    Vesimutt, Neomys fodiens, NE.FOD (Water Shrew)

                    Tźvi 63–96 mm

                    Saba 47–82 mm

                    TagakŠpp 16–20 mm

                    Kaal 8–23 g

                    K›ht enamasti valge, kuid v›ib olla ka pruun v›i must.

 

                 Sabal ja jalgadel karvakiilu ei ole, tagakŠpp ˛ 15 mm                                                                                                                      8

 

8     (7)      TagakŠpa pikkus źldjuhul ł 12 mm; kere 3-vŠrviline: selg mustjashall, kźlg pruun, k›ht helehall (vrl. vesimutt ja laane-karihiir)

 

                    Mets-karihiir, Sorex araneus, SX.ARAN (Common Shrew)

                    Tźvi 54–87 mm

                    Saba 32–56 mm

                    TagakŠpp 10–15 mm (enamasti 12)

                    Kaal 6–12 g

                    K›rvad varjatud karvadesse (vrl. laane-karihiir). Laane-karihiirest kindlalt eristamiseks v›ib vaja olla koljutunnuseid.

 

                 TagakŠpa pikkus źldjuhul umbes 11 mm; kere 2-vŠrviline sujuva źleminekuga: selg pruun, k›ht helehall

 

                    Laane-karihiir, Sorex caecutiens, SX.CAEC (Masker/LaxmannŐs Shrew)

                    Tźvi 44–70 mm

                    Saba 31–45 mm

                    TagakŠpp 10,5–12 mm

                    Kaal 3–8 g

                    Saba tźvi 4-kandiline. K›rvad paistavad karvadest vŠlja (vrl. mets-karihiir). TagakŠpp hele aga kand tume. Mets- ja vŠike-karihiirtest kindlalt eristamiseks v›ib vaja olla koljutunnuseid.

 

                 TagakŠpp źldjuhul 9,5–11 mm; saba karvad kergelt harali; kere 2-vŠrviline selgepiirilise źleminekuga: selg tumepruun, k›ht hall.

 

                    VŠike-karihiir, Sorex minutus, SX.MIN (Pygmy Shrew)

                    Tźvi 38–64 mm

                    Saba 30–46 mm

                    TagakŠpp 9,5–12 mm (< 11, vrl. laane-karihiir)

                    Kaal 2,5–7,5 g

                    Laane-karihiirest kindlalt eristamiseks v›ib vaja olla koljutunnuseid.

 

                 TagakŠpp < 9 mm; saba < 30 mm (vŠga pisike loom)

 

                    KŠŠbus-karihiir, Sorex minutissimus, SX.MTSS (Least Shrew)

                    Tźvi 33–53 mm

                    Saba 20–31 mm (< 30, vrl. vŠike-karihiir)

                    TagakŠpp 7–9 mm (< 9, vrl. vŠike-karihiir)

                    Kaal 1,2–4 g

                    Eestist t›estatud leide ei ole, p›hja- ja idapoolse levikuga liik

 

 

NŠrilised, Rodentia

UNILASED, Gliridae

                    Pika kohevalt karvase sabaga.

 

9     (2)      Silmade źmber mustad laigud v›i vššdid;                                                                                                                                           10

 

                 Silmalaigud puuduvad v›i on vaid silma vahetus źmbruses                                                                                                       11

 

10   (9)      Saba ots must-valge ja pintseljas, silmalaigud ulatuvad k›rvade taha.

 

                    Lagrits, Elomys quercinus, EL.QUER (Garden Dormouse)

                    Tźvi 100–170 mm

                    Saba 90–150 mm

                    TagakŠpp 22–32 mm

                    Kaal 45–120 g

                    Selg pruunikas hall (vrl. kaelushiir), k›rvad suhteliselt suured nagu kaelushiirel (vrl. metsunel).

 

                 Saba źhtlaselt karvane ja kogu pikkuses źhte tooni, silmalaigud ulatuvad k›rvade eesservani.

 

                    Metsunel, Dryomys nitedula, DR.NIT (Forest Dormouse)

                    Tźvi 80–130 mm

                    Saba 80–95 mm

                    TagakŠpp 19–24 mm

                    Kaal 30–60 g

                    Eestist seni leidmata, l›unapoolse levikuga liik.

 

11   (9)      Seljal karva źldtoon on hall (pruunikas); tźve pikkus > 130 mm

 

                    Kunel, Glis glis, GL.GLIS (Edible/Fat Dormouse)

                    Tźvi 130–190 mm

                    Saba 120–150 mm

                    TagakŠpp 24–34 mm

                    Kaal 70–200 g

                    Eestist seni leitud ei ole, l›unapoolse levikuga liik. Nagu vŠike orav aga hall, v›i siis nagu rott aga koheva sabaga.

 

                 Karvastiku źldtoon kollakas pruun (roostejas/ookerjas/liivakas); tźve pikkus ˛ 90 mm

 

                    PŠhklinŠpp, Muscardinus avellanarius, MU.AVEL (Common/Hazel Dormouse)

                    Tźvi 50–90 mm

                    Saba 50–80 mm

                    TagakŠpp 15,3–16,4 mm

                    Kaal 15–35 g

 

 

Hiirlased, Muridae; hamsterlased, Cricetidae ja kasetriibik

ROTID ja M†GRI

                    Tźve pikkus źldjuhul > 150 mm, saba paljas v›i kaetud lźhikeste karvadega

 

12   (3)      Saba pikkus < 75% tźve pikkusest; selg mustjas pruun; nina tšmp; k›rvad vŠikesed (peaaegu karvade varjus).

 

                    Vesirott e. (harilik) mźgri, Arvicola terrestris, AR.TERR (Northern Water Vole)

                    Tźvi 120–235 mm (> 150, vrl. uruhiired)

                    Saba 40–146 mm (55–75% tźvest)

                    TagakŠpp 27–37 mm (źldjuhul > 30, vrl. uruhiired)

                    Kaal <180 g

 

                 Saba pikkus 75–90% tźve pikkusest; k›rvad suured, kuid ette poole painutades ei ulatu silmadeni; seljal karv źldjuhul ruuge.

 

                    RŠndrott e. v›hr, Rattus norvegicus, RT.NORV (Brown/Common/Norway Rat)

                    Tźvi 214–290 mm

                    Saba 170–230 mm

                    TagakŠpp 33–45 mm

                    Kaal 275–520 g

                    VŠrvus v›ib mŠrkimisvŠŠrselt varieeruda.

 

                 Saba pikkus ł 100% tźve pikkusest; k›rvad nii suured, et ulatuvad ette painutatult silmadeni; seljal on źldjuhul mustjas-hall karv.

 

                    Kodurott, Rattus rattus, RT.RATT (Black/Ship/Roof Rat)

                    Tźvi 150–240 mm

                    Saba 115–260 mm

                    TagakŠpp 30–38 mm

                    Kaal 145–280 g

                    VŠrvus v›ib mŠrkimisvŠŠrselt varieeruda; peamiselt Kagu-Eestis.

 

 

JUTIGA HIIRED

                    Pikki kollakas-pruuni selga jookseb tume triip.

 

13   (4)      †lahuul on l›hestunud; saba lźhem, kui tźvi; tźvi > 70 mm.

 

                    Juttselg-hiir, Apodemus agrarius, AP.AGR (Striped Field Mouse)

                    Tźvi 73–123 mm

                    Saba 70–85 mm (60–75% tźvest)

                    TagakŠpp 17–21 mm

                    Kaal 16–25 g

                    Tugevate r›ngastega saba, tŠiskasvanud loomal selg pruunikas

 

                 †lahuul ei ole l›hestunud; saba pikem, kui tźvi; tźvi ˛ 70 mm.

 

                    Kasetriibik, Sicista betulina, SC.BET (Northern Birch Mouse)

                    Tźvi 50–70 mm

                    Saba 76–110 mm (120–150% tźvest)

                    TagakŠpp 14–18 mm

                    Kaal 6,5–13 g

                    Liikumisel teeb iseloomulikke pikki hźppeid, rahuliku iseloomuga; selg kollakashall

 

 

LEET- ja URUHIIRED

                    Lźhikese saba ja tšmbi ninaga

 

14   (5)      Selg punaka tooniga                                                                                                                                                                                        15

 

                 Selg ei ole punase tooniga (on pruun v›i rohekas)                                                                                                                          16

 

15 (14)     Saba pikkus ~ 50% tźve pikkusest, selg punakas pruun, k›ht hall

 

                    (Tava-) Leethiir, Myodes glareolus (Clethrionomys glareolus.), MY.GLAR (Bank Vole)

                    Tźvi 80–109 mm

                    Saba 40–58 mm (50% tźvest, vrl. uruhiired)

                    TagakŠpp 16–18 mm

                    Kaal 18–37 g

                    Suhteliselt suured k›rvad, k›rva taga helehallid karvad (vrl. uruhiired), saba pealt tume alt hele.

 

                 Saba pikkus ~ 33% tźve pikkusest, selg selgelt punane, k›ht hall

 

                    Puna-leethiir, Myodes rutilus (Clethronomys r.), MY.RUT (Northern Red-backed Vole)

                    Tźvi 80–110 mm

                    Saba 23–35 mm (< 33% tźvest, vtl. tava-leethiir)

                    TagakŠpp 17–18 mm

                    Kaal 15–40 mm

                    Eestist seni leitud ei ole, p›hja ja ida poolse levikuga liik

 

16   (14)   TagakŠpal 5 pŠkka

 

                    V›sa-uruhiir, Microtus subterraneus, MC.SUBT (Common Pine Vole)

                    Tźvi 75–106 mm

                    Saba 25–43 mm (40% tźvest)

                    TagakŠpp 13–16 mm

                    Kaal 12–27 g

                    Silmad hŠsti vŠikesed, selg roheka v›i hallika tooniga pruunikas-hall, k›rvad vŠga vŠiksed, karv veidi sametisem kui teistel hiirtel (vrl. niidu-uruhiir).

 

                 TagakŠpal 6 pŠkka.                                                                                                                                                                                         17

 

17   (16)   K›rvalesta serval źhtlase pikkusega tihedad lźhikesed karvad

 

                    P›ld- ja kuhja-uruhiir, Microtus arvalis ja M. levis, MC.ARV ja MC.LEV (Common Vole and Sibling Vole)

                    Tźvi 85–128 mm

                    Saba 30–52 mm (30–40% tźvest, ulatub tagakŠpa varvastest kaugemale, vrl niidu-uruhiir)

                    TagakŠpp 15–18,5 mm (> 17 mm, vrl. niidu-uruhiir)

                    Kaal 14–50 g

                    NB! neid liike on v›imalik eristada koljutunnuste alusel. Selg roheka/hallika tooniga pruunikas hall, k›rvalestad tumedad (vrl. niidu-uruhiir).

 

                 K›rvalesta serval ebav›rdse pikkusega harvad karvad                                                                                                                  18

 

18   (17)   Saba pikkus ˛ 30% tźvest, vŠlja sirutatud jalgadega ei ulatu tagakŠpa varvasteni.

 

                    Niidu-uruhiir, Microtus agrestis, MC.AGR, (Field/Short-tailed Vole)

                    Tźvi 78–135 mm

                    Saba 18–49 mm

                    TagakŠpp 16–20,5 mm (> 17 mm, vrl. p›ld ja kuhja-uruhiir)

                    Kaal 14–50 g

                    Selg pruunikas (vrl. p›ld- kuhja- ja v›sa-uruhiir), k›rvalest hele.

 

                 Saba pikkus 35–45% tźvest, vŠlja sirutatud jalgadega ulatub tagakŠpa varvastest kaugemale.

 

                    Soo-uruhiir, Microtus oeconomus, MC.OEC, (Root/Tundra/Northern Vole)

                    Tźvi 85–161 mm

                    Saba 24–77 mm

                    TagakŠpp 17–22 mm

                    Kaal 25–62 g

                    Eestist vaid 1 leid. Niidu-uruhiirest kindlaks eristamiseks v›ib vaja minna kolju tunnuseid.

 

 

TEISED HIIRED

 

19   (5)      K›rvalestadest < ½ ulatub karvadest vŠlja; tagakŠpa pikkus ˛ 16 mm; vŠga pisike hiirlane (tźve pikkus enamasti < 75 mm).

 

                    Pisihiir, Micromys minutus, MC.MIN (Harvest Mouse)

                    Tźvi 46–80 mm

                    Saba 40–70 mm

                    TagakŠpp 12–16 mm (˛ 16, vrl. koduhiir)

                    Kaal 5–11 g

                    Lźhikese koonuga meenutab uruhiiri; selg helepruunika p›hitooniga, tŠiskasvanul k›ht valge (vrl. koduhiir).

 

                 K›rvad suuremad; tagakŠpa pikkus źldjuhul > 16 mm.                                                                                                                20

 

20   (19)   Kurgu all heledast k›hukarvast selgelt eristuv pruun v›i kollane kurgulaik.                                                                      21

 

                 Kurgulaik źldjuhul puudub v›i on vŠga vŠike.                                                                                                                                 22

 

21   (20)   Kurgulaik ulaub źldjuhul esikŠppadeni; tagakŠpa pikkus ł 23.

 

                    Kaelushiir, Apodemus flavicollis, AP.FLAV (Yellow-necked Mouse)

                    Tźvi 88–130 mm

                    Saba 90–135 mm

                    TagakŠpp 23–27 mm

                    Kaal 10–65 g

                    Selg pruun, k›ht valge (noorloomad źleni hallid). NB! Kaelus v›ib tugevalt varieeruda ja noorloomadel peaaegu puududa.

 

                 Kurgulaik on vŠiksem ja kŠppadeni ei ulatu; tagakŠpa pikkus ˛ 23 mm

 

                    Metshiir, Apodemus sylvaticus, AP.SYL (Wood/Long-tailed Field Mouse)

                    Tźvi 81–110 mm

                    Saba 69–115 mm

                    TagakŠpp 20–24 mm

                    Kaal 13–30 g

                    Metshiire ja kaelushiire kindel eristamine v›ib olla keeruline nii vŠlistunnuste, kui ka koljutunnuste jŠrgi. Eestist seni leitud ei ole, l›unapoolsema levikuga liik.

 

22   (20)   TagakŠpa pikkus źldjuhul ł 19 mm

 

                    VŠike-metshiir, Apodemus uralensis, AP.URAL (Pygmy/Herb Field Mouse)

                    Tźvi 70–96 mm

                    Saba 65–95 mm

                    TagakŠpp 17–20,5 mm (< 23, vrl. kaelushiir)

                    Kaal 17 g

                    Seni leitud ainult Kagu-Eestis, reeglina hall, v›ib esined pisike kurgutŠpp.

 

                 TagakŠpa pikkus ˛ 19 mm

 

                    Koduhiir, Mus musculus, MS.MUSC (House Mouse)

                    Tźvi 72–103 (80) mm

                    Saba 70–95 mm (70–80% tźvest)

                    TagakŠpp 16–19 mm (ł 16, vrl. pisihiir)

                    Kaal 12–22 g

                    Iseloomulik ăhiire lehkŇ, vŠike-metshiire sarnane aga źlemine l›ikehammas kźljelt vaadates sakiga; karv hallika p›hitooniga (vrl. pisihiir).