ETSi pöördumine Eestimaa Loomakaitse Liidu poole seoses talvel ringi liikuvate siilidega (2.02.17)

ELLi vastus 4.02.17

ETSi vastus 7.02.17

Pöördume Eestimaa Loomakaitse Liidu poole, seoses üleskutsega Facebookis, et inimesed kes näevad praegusel aastaajal (jaanuar/veebruar) õues siili, võtke ta kaasa, hoidke soojas, toitke ja loomakaitse liit peab teda tehistingimustes kuni kevadeni. Põhjendus taolisele tegevusele olevat siili elu päästmine, kuna sooja talve tõttu on loom liialt vara talveunest ärganud.

Eesti Terioloogia Selts soovitab tungivalt, siili enda huvides, toimida vastupidiselt – siile mitte häirida ja lasta neil elada looduslike rütmide järgi keskkonnas, milleks nad on kohastunud.

Hariliku siili (Erinaceus europaeus) talveund on uuritud ja toome välja järgnevad faktid. Siilid ehitavad endale talveune perioodiks spetsiaalsed pesad, mis hoiavad sooja ja peavad vastu mitmeid kuid. Pesi võib siilil olla üks või mitu.
Talveuni ei ole pikk ja ei ole ühtlases tardunud olekus veedetud periood, vaid see on jaotunud erinevatesse etappidesse. Sügisel, kui siilid jäävad talveunne, esinevad lühikesed alajahtumised ja taas soojenemised. Seejärel langevad loomad sügavasse unne, mis kujutab endast pikemaid tardunud olekus veedetud faase, mille vahel on lühikesed ärkamise faasid. Need sügavasse tardumusse jäämised ja lühikesed ärkamised korduvad kuni viimase, talveunest ärkamise, etapini. Lisaks eelnevale on leitud, et siili talveune pikkus on seotud päeva pikkusega, mitte väljas oleva temperatuuriga.

Praegusel aastaajal läbivad Eestis elavad siilid tõenäoliselt eelpool kirjeldatud sügavat tardunud olekut ja lühikesi ärkamisi. Nendel lühikestel ärkamistel (6-72h) võib siil toituda või ka pesa vahetada. On uurimusi, mis on leidnud, et üks isend võib talveune jooksul mitmeid kordi pesa vahetada.

Eesti Terioloogia Selts palub, et Eestimaa Loomakaitse Liit sõnastaks oma siilide päästmise tegevusplaani hoolikalt ümber – et inimesed sekkuksid vaid nende siilide toimetustesse, kes on selgelt vigastatud. Uimane, ringi komberdav siil on tõenäoliselt suundumas oma teise talvepesa poole, kus oma und jätkata. Parim, mis tema heaks teha, on teda mitte segada.

Looma loodusest kaasa võtmine, vangistuses pidamine ja tulevane taasasustamine põhjustab liigset stressi ja sobimatud pidamistingimused ka hukkumist. Palume pöörata tähelepanu asjaolule, et siil ei ole inimene, keda peab talvel kindlasti tuppa sooja tooma, kui ta uimane on, vaid talveund elav imetaja, kes on kohastunud Eesti kliimas ellujäämiseks.

Lugupidamisega
Eesti Terioloogia Seltsi nimel
Kairi Kiik, Uudo Timm ja Jaanus Remm
svetsjeb@ut.ee, Uudo.Timm@envir.ee, jaanus.remm@ut.ee

Kirjandus
Jensen, A. B. 2004. Overwintering of European hedgehogs Erinaceus europaeus in a Danish rural area. Acta Theriologica, 49, 145-155.
Morris, P. 1973. Winter nests of the hedgehog (Erinaceus europaeus L.). Oecologia, 11, 299-313.
Vignault, M. P. & Saboureau, M. 1993. Activity rhythms of hibernating hedgehogs. Revue d'Ecologie: Terre et la Vie, 48, 109-119.






Eesti Terioloogia Selts (ETS)

ETS on Eesti Looduseuurijate Seltsi iseseisev allüksus, mis ühendab endas elukutselisi ja harrastusteriolooge.

Seltsi ülesanne on edendada (Eesti) imetajate uurimist ja välja anda sellealaseid publikatsioone.