ETSi prdumine Eestimaa Loomakaitse Liidu poole seoses talvel ringi liikuvate siilidega (2.02.17)

ELLi vastus 4.02.17

ETSi vastus 7.02.17

Prdume Eestimaa Loomakaitse Liidu poole, seoses leskutsega Facebookis, et inimesed kes nevad praegusel aastaajal (jaanuar/veebruar) ues siili, vtke ta kaasa, hoidke soojas, toitke ja loomakaitse liit peab teda tehistingimustes kuni kevadeni. Phjendus taolisele tegevusele olevat siili elu pstmine, kuna sooja talve tttu on loom liialt vara talveunest rganud.

Eesti Terioloogia Selts soovitab tungivalt, siili enda huvides, toimida vastupidiselt siile mitte hirida ja lasta neil elada looduslike rtmide jrgi keskkonnas, milleks nad on kohastunud.

Hariliku siili (Erinaceus europaeus) talveund on uuritud ja toome vlja jrgnevad faktid. Siilid ehitavad endale talveune perioodiks spetsiaalsed pesad, mis hoiavad sooja ja peavad vastu mitmeid kuid. Pesi vib siilil olla ks vi mitu.
Talveuni ei ole pikk ja ei ole htlases tardunud olekus veedetud periood, vaid see on jaotunud erinevatesse etappidesse. Sgisel, kui siilid jvad talveunne, esinevad lhikesed alajahtumised ja taas soojenemised. Seejrel langevad loomad sgavasse unne, mis kujutab endast pikemaid tardunud olekus veedetud faase, mille vahel on lhikesed rkamise faasid. Need sgavasse tardumusse jmised ja lhikesed rkamised korduvad kuni viimase, talveunest rkamise, etapini. Lisaks eelnevale on leitud, et siili talveune pikkus on seotud peva pikkusega, mitte vljas oleva temperatuuriga.

Praegusel aastaajal lbivad Eestis elavad siilid tenoliselt eelpool kirjeldatud sgavat tardunud olekut ja lhikesi rkamisi. Nendel lhikestel rkamistel (6-72h) vib siil toituda vi ka pesa vahetada. On uurimusi, mis on leidnud, et ks isend vib talveune jooksul mitmeid kordi pesa vahetada.

Eesti Terioloogia Selts palub, et Eestimaa Loomakaitse Liit snastaks oma siilide pstmise tegevusplaani hoolikalt mber et inimesed sekkuksid vaid nende siilide toimetustesse, kes on selgelt vigastatud. Uimane, ringi komberdav siil on tenoliselt suundumas oma teise talvepesa poole, kus oma und jtkata. Parim, mis tema heaks teha, on teda mitte segada.

Looma loodusest kaasa vtmine, vangistuses pidamine ja tulevane taasasustamine phjustab liigset stressi ja sobimatud pidamistingimused ka hukkumist. Palume prata thelepanu asjaolule, et siil ei ole inimene, keda peab talvel kindlasti tuppa sooja tooma, kui ta uimane on, vaid talveund elav imetaja, kes on kohastunud Eesti kliimas ellujmiseks.

Lugupidamisega
Eesti Terioloogia Seltsi nimel
Kairi Kiik, Uudo Timm ja Jaanus Remm
svetsjeb@ut.ee, Uudo.Timm@envir.ee, jaanus.remm@ut.ee

Kirjandus
Jensen, A. B. 2004. Overwintering of European hedgehogs Erinaceus europaeus in a Danish rural area. Acta Theriologica, 49, 145-155.
Morris, P. 1973. Winter nests of the hedgehog (Erinaceus europaeus L.). Oecologia, 11, 299-313.
Vignault, M. P. & Saboureau, M. 1993. Activity rhythms of hibernating hedgehogs. Revue d'Ecologie: Terre et la Vie, 48, 109-119.